Rapla Selveri Suurjooks 2018 – 10 km

Rapla Selveri Suurjooks 2018 – 10 km

Rapla Selveri Suurjooks 2018 – 10 km

Nädalavahetusel sai joostud Rapla Selveri Suurjooksul 10 km. Hooaja alguses kirjutasin enda eesmärkidest ja seadsin Rapla jooksu selle hooaja üheks kõige olulisemaks võistluseks. Eesmärgiks oli joosta Raplas aeg alla 34 minuti. Lõpptulemuseks 34.07, käib kah :D.

Jooks toimus pühapäeval ning kuna Tartust Raplasse sõidab 2 tundi, siis see tähendas juba ärkamist kell 7.30. Mulle meeldib magada vähemalt 9 tundi, aga sellest võis vaid unistada. Sõit Raplasse läks kiirelt ja jalgadesse õnneks kangust ei tulnud. Kohapeal sai kiirelt number võetud sekretariaadist ning seejärel soojendusjooksule rada luurama. Ilm oli parajalt (väga) palav ning tuul puhus ka mõnusasti. Soojendusjooksu ajal sai juba selgeks, et jooksu ajal suurem osa distantsist puhub vastutuul ning lõpus peale 8-ndat km muudab tuul suunda küljele või puhub lausa tagant.

Soojendus tehtud, kiirendused tehtud ning juba saigi oodata stardipauku. Ei soovi üldjuhul esireas väga olla, laseb tugevamad jooksjad ikka ette ning seegi kord jäin paar rida tahapoole. Stardipauk käis ja kui nüüd aus olla, siis oleks pidanud ikka esireast startima. Jäin üsna karpi ja 100-200 m hiljem sai raja äärest alles kiire käigu sisse lükates esimestele järgi joosta. Seekord olin kodutöö teinud ja plaan oli välja mõeldud. Kuna eesmärk oli joosta aeg alla 34 min, siis pidin kilomeetreid läbima keskmise kiirusega 3.25 min/km.

Stardis sai üle vaadatud, kes võiks olla need jooksjad, kes lähevad jooksma mulle sobiva kiirusega ning proovida püsida nende tempos nii kaua kui võimalik. Kuigi lõppaja saamiseks alla 34 minuti tuleb kilomeetreid läbida keskmise kiirusega 3.25 min/km, siis võistluse alguses on alati hoopis muud kiirused. Tean juba, et kui ma tahan saada endale sobivasse gruppi, siis alguses tuleb ikka turbo kohe sisse lükata.

Esimese kilomeetri aeg umbes 3.10, teine alla 3.20, kolmas kilomeeter ka seal 3.20 juures. Kella ei saa enam peale esimest kilomeetrit uskuda, sest kilomeetripost ammu möödas, kui kell alles piiksu teeb. 3-4 kilomeetri juures tavaliselt tempo ühtlustub ja langeb ning seekord ei olnud teisiti. Alguse kiirendused tehtud, kulges jooks edasi 4-ses grupis – Reinsalu, Vilismäe, Lipp ja mina. 5 kilomeetri juures püüdsime kinni Reinarti, kes liitus grupiga ja nii läksime edasi. Tuul ei halastanud üldse. Kui Kuressaare Linnajooksul mainisin, et tuul oli kogu aeg vastu, siis nüüd oli tuul veelgi tugevam. Kõik, kellel oli vähegi raske tuules, üritasid ennast teiste jooksjate taha peita. Mingil hetkel oli tempo kukkunud juba 3.35+ peale, kuid kuna ma läksin ikkagi aega jooksma, siis ei olnud tuulevarju otsimine kuidagi enam mõistlik. 5-8 km oli tuul piisavalt tugev, et lõpuajale pea 30 sekundit otsa panna. Lootsin küll saada jooksul ideaaltingimusi, aga selline on sport, üsna ettearvamatu õnnemäng. Peale 8 km möödumist tuule suund muutus ning Vilismäe ja Reinsalu tõstsid tempot. Mul oli vastutuulega teelõigu tõttu juba omajagu raskeks läinud. Viimases joogipunktis kallasin ühe vee topsi pähe ja spordijooki ei saanud põhimõtteliselt üldse kätte. Hingamisrütm läks korra täiesti käest ning hapnikuvõlg aina süvenes.

Lõpuspurdi jaoks seekord jaksu ei olnud, hapnikuvõlg oli juba nii suur. Finišis olevat kella ei pannud tähelegi, proovisin lihtsalt üle joone saada. Loomulikult oleks tahtnud aega alla 34 minuti, aga 34.07 on siiski hea tulemus, arvestades tingimusi.

Kokkuvõttes jäin jooksuga rahule, sest kuni poole distantsini oli enesetunne üsna hea – tunduvalt parem kui Kuressaare Linnajooksul. Millega olen kõige rohkem rahul, on asjaolu, et seekord ei lagunenud jooksutehnika nii kiiresti, kui varem. Suurem rõhk ÜKE-le oli tulemust andnud. Kõhulihased pidasid ilusti vastu vähemalt 8 km. Edasi läks juba igatpidi raskeks ja viimasel paarisajal meetril ei suutnud tehnikale enam üldse keskenduda. Seekord panin rohkem rõhku sammusageduse hoidmisele ja see tasus ära. Keskmise sammusageduse suutsin hoida 187 juures, samal ajal vertikaalse ülestõuke alla 10 cm ning maaga kontaktiaja (178 ms) üle ei saa samuti kuidagimoodi kurta.

 

Jooksu dünaamilised parameetrid

 

Dünaamiliste parameetrite kokkuvõte

Enda üllatuseks näitas kell ka uut 5 km isiklikku rekordit – 16.45. Kuna puhast 5 km ei ole jooksnud, siis see tähistabki hetkel isiklikku rekordit.

Kokkuvõttes:

lõpuaeg: 34.07 (isiklik rekord)

keskmine kiirus: 3.25 min/km

keskmine pulss: 184 SLS, max pulss 191 SLS

koht: 9

Jooksu tulemused: http://www.championchip.ee/live/927

 

 

Iga võistlusega õpib ennast pisut paremini tundma. Sellelgi korral sain kinnitust, et jalad oleksid võimelised tunduvalt kiiremini jooksma, aga kopsud ei tööta veel piisavalt hästi. Jooksu lõpus polnud jalgade kangusest mingitki märki ning peale jooksu taastumine täiesti valutu ja kiire. Viimaste kilomeetrite hapnikupuudus aga on tingitud madalast nädala kilometraažist ning talvel pikkade jooksude väikesest osakaalust. Hetkel ei ole enam suurt midagi teha. Teeb kevad/suvised võistlused ära nii, kuidas suudab ja siis tagasi trenni.

Järgmine võistlus on Narva Energiajooks 21,1 km. Selle aasta esimene poolmaraton. Võin kohe ennustada hetkevormi pealt, et selleks aastaks seatud eesmärgi täitmine läheb väga raskeks. 10 km eesmärk sai täidetud üsna kiiresti, aga arvan, et poolmaratoni läbimisel saab määravaks, kuidas hapnikku kätte saan. Oleksin väga õnnelik, kui suudaksin alistada 1.16.00 piiri, 1.15.00 tundub hetkel ulme.

Igatahes on juba palju uusi mõtteid, mida peaks järgmise aasta ettevalmistusperioodil teistmoodi tegema. Seniks aga kiiret jalga ja mõistlikke treeninguid 😉.

Add Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *