Narva Energiajooks 2018 21,1 km

Narva Energiajooks 2018 21,1 km

Narva Energiajooks 2018 21,1 km

2018. aasta esimene poolmaraton joostud. Nagu eelmine aastagi valisin Narva Energiajooksu, kus enda isiklikku rekordit parandama minna.

Võistlus algas laupäeval kell 11:00, aga seekord otsustasin juba reedel Narva kohale minna, et ei peaks laupäeva hommikul varakult 3 tundi tee peal loksuma suunal Tartu-Narva. Suured tänud kursaõele Kristile, kes mind lahkelt Narva-Jõesuus vastu võttis ja laupäeva hommikul ka jooksule kohale viis 😊. Rapla jooksust oli möödas juba 2 nädalat ja tundus, et keha on täitsa välja puhanud. Nädala alguses oli küll veel korralik väsimus sees, aga kergemad trennid ja rohkem magamist ning probleem lahendatud.

Jõudsin võistluspaika üle tunni aja varem kohale. Sain rahulikult numbri tuua ja korraliku soojenduse teha. Teadsin, et tänavu on uus rada, aga et start on ülesmäge – sellist nalja pole varem näinud. Vastupidiselt siis Rapla jooksule, kus startisin 3-4 reast, läksin seekord üsna kindlameelselt esiritta. Igati hea otsus tagantjärgi arutledes. Start antud ja adrenaliin kohe üleval. Olin otsustanud, et üritan ennast võimalikult palju algusest peale tagasi hoida, vältimaks olukorda, kus poole distantsi peal äkki avastan, et energia otsas ning pilt ees virvendab. Poolmaratoni jooksmise kogemus on ikkagi väike. Üsna kiiresti tekkis väga suur grupp jooksjaid jooksmas tempoga täpselt minule sobivas kiiruses (3.30-3.40 vahemik). Olen üsna kindel, et minu isiklik rekord oli tolle grupi kõige kehvem. Olen jooksjaid juba pisut paremini tundma õppinud ja tean umbes, kes mis aega on varasemalt jooksnud ning milleks enamvähem võimelised. Plaan selge, üritada püsida grupis niikaua, kui võimalik ning kui rohkem ei suuda, siis pisut veel. Esimestel kilomeetritel oli tempo selgelt kiirem, kui minu planeeritav 3.36 min/km, aga kuna enesetunne oli hea, otsustasin enda tempot mitte langetada kartuses grupist maha jääda.

Seekord näitas pulsikell täiesti aiateibaid või korraldajatel oli kusagil väga suur kala sees. Jutt käib siis kilomeetripostidest. On normaalne, kui kell piiksub esimeste postide juures täpselt posti juures ja edasi hakkab kell kilomeetri täitumisest teada andma juba hilinemisega (varju all GPS ei toimi). Seekord andis minu suureks üllatuseks kell teada kilomeetri täitumisest juba 200-300 m enne kilomeetri tähist. Pani veidi pead kratsima küll, et mis see nüüd siis tähendab. Õnneks seisma ei jäänud ja seda teemat arutama ei hakanud. Pidi leppima olukorraga, et kella ei saa täna usaldada või märke ei saa usaldada, emba kumba, tuleb usaldada sisetunnet. Kahjuks 10 km peal lõpetas pulsikell adekvaatse pulsinäidu edastamise, seetõttu pulsinäite seekord ei saanud ning nende analüüs jääb väga lühikeseks.

Kuna rada kulges see aasta läbi Kreenholmi Manufaktuuri ja päris palju rajakattest oli seal kruus, siis alguses 3.30 tempos joosta tundus ikka väga kiire. Õnneks pööras rada kiirelt tagasi asfaldile ja keha hakkas vaikselt õigesse rütmi minema. 7 km juures ei tundunudki pikk tõus nii hull (tempo kukkus küll 3.50 juurde :D). Kilomeetrid läksid üsna kiiresti ja grupp püsis ikka veel koos. Kuna omajagu oli distantsi vältel ka vastutuult, siis grupisiseselt oli päris palju liikumist hea positsiooni pärast. Kuna minu eesmärk oli üldse grupis püsida, siis ei olnud hea kandidaat, et ette tempot tegema minna. 10 km juures näitas kell 36 min ning kui kilomeetripostini jõudsin, oli kellanäit juba 37 min.

11.kilomeetril tundsin esimest korda, et sääred hakkavad vaikselt kangeks minema. Sammus oli veel põrget, aga esimesed ohumärgid olid juba üleval. Teadsin, et 14.kilomeetri juures keerab rada tagasi finiši suunas ja siis hakkab tuul tagant puhuma. Mõtlesin, et keskendun jooksurütmile ja jalgade tööle kuni 14-nda kilomeetrini ja siis vaatan uuesti, mis seis on. Mõeldud-tehtud, tagasipöördel oli veel jalgades särtsakust, kuigi säärte kangus oli juba süvenenud. Tagant puhuv tuul oli vist kõigile tunda, igatahes peale pööret tempo tõusis koheselt 5-7 sek kiiremaks kilomeetri kohta. Korra käis peast läbi mõte, et lasen minna, aga võtsin kiirelt järgi ja lootsin, et tempot juurde ei panda ning et suudan selles tempos püsida. 16-17 kilomeetril oli millegipärast kõige raskem hetk. Varasem järsk tempo tõus tuli kehale kui külm dušš ja võttis aega, et sellega harjuda. Tol hetkel oli väga raske püsida grupi esimeste kannul. Grupist ei olnud enam muidugi väga palju alles jäänud, eks distants oli teinud oma töö ja ilmselt teistelgi oli omajagu raske.

Rajakaart

 

Kuna eelmine aasta sai Narva Energiajooksul juba võisteldud, siis teadsin raja teist poolt üsna hästi. Enne jooksu olin endaga diili teinud, et kui jõuan juba 18-nda kilomeetrini välja nii, et paagis on veel pisut kütust, siis sel hetkel läheb kõik mängu. Rajaprofiil on viimastel kilomeetritel lausa super. 18-nda kilomeetri juures on veel joogipunkt, pärast mida on pikk allamäge lõik.

Lõpukiirendusega alustades hakkas õige kannatamine alles pihta. Ainuke asi, millele keskendusin oli kiiruse hoidmine ning muu ei olnud enam tähtis. Jooksutehnika lagunes tol hetkel täielikult. Tundsin, kuidas jalad vastu asfalti põrutavad, aga ei hoolinud. Fikseeritud pilk silme ees ja mõnevõrra kõrgenenud motivatsioon aina kiiremini lähenevast lõpujoonest. 100 m enne lõppu tundsin, kuidas tempo aina enam ja enam langeb, õnneks jõudis finiš kätte ja aeg 1.16.17 pole üldse paha.

Foto: Mait Marttila

 

Viimaste kilomeetrite ajad tulid 3.30, 3.35 ja 3.27. Meeletut kiirendust nüüd siit välja küll ei loe, aga ma pigem jätan kiirenduse raja peale ning mitte lõppu, kus ajaline võit oleks tunduvalt väiksem.

Peale Rapla jooksu sain väga selgelt aru, et hetkeseis lubab parimal juhul joosta aeg 1.16 ning seegi kord oli sisetunne üsna täpne. Pingutus oli 95% vääriline vähemalt. Rajaprofiili arvelt saaks ilmselt paremagi aja, aga antud olukorras võtsin endast maksimumi.

Suutsin parandada isiklikku rekordit 3 min võrra, mis on väga viisakas saavutus, kuid oleks saanud ka paremini, kui ettevalmistusperioodil oleksin rohkem rõhku pannud pikkadele jooksudele. Viimaste kuude keskmine nädala kilometraaž on jäänud 50-60 km juurde ning eelmine aasta oli see veelgi väiksem. Edasi peab nädala mahte vaikselt tõstma hakkama, et küündida uute kiiruste ja eesmärkideni.

 

 

Kokkuvõttes:

lõpuaeg: 1.16.17 (isiklik rekord)

keskmine kiirus: 3.37 min/km

keskmine pulss: error, max pulss: error

koht: 15

Jooksu tulemused: http://www.championchip.ee/live/858

 

Jooksu dünaamiliste parameetrite kokkuvõte

 

Jooksutehnikaga jään enam-vähem rahule. Kuni 16-17 km-ni oli tehnika kontrolli all. Kerelihased pidasid hästi vastu, sammusagedus oli paigas (186 spm), ülestõuge maast (9,6 cm) isegi madalam kui varasemalt, mis oli positiivne üllatus. Jalalaba kontaktiaeg maaga (178 ms) oli üllatavalt stabiilne terve distantsi vältel. Viimastel kilomeetritel hakkasin sammu venitama, et kiirust hoida, aga tundub, et pöid töötas vähemalt edasi, kannatasid ainult sammusagedus ja ülestõuge. Jooksutehnikat saab alati parandada, see pole veel kaugeltki ideaalne, vaja tööd teha edasi. Kui kunagi peaks jõudma sinnamaani, et jooksu lõpuni suudab tehnikat kontrollida, siis usun, et ikka saab paremini. Paar kilomeetrit kehva tehnikaga jooksmist lõhub keha päris korralikult.

 

Jooksu dünaamilised parameetrid

 

Pulsinäitusid kommenteerida on keeruline, kuna nagu mainisin, siis kell lõpetas adekvaatse näidu edastamise peale 10 km. Olen seda ka varem trennides kohanud, aga seekord kahjuks sattus kehv päev olema võistluse ajal, suure tõenäosusega pulsivöö hakkab ära väsima. Hea, et andur vähemalt teisi parameetreid edastas. Eelmine aasta sain Narva Energiajooksul keskmiseks pulsiks ligikaudu 180. Seekord üritasin samuti jääda 180 juurde ning esimesed 10 km pulss püsiski ilusti 180 juures ja veidi allpool isegi. Ega midagi müstilist edasi ilmselt ei juhtunud. Sisetunne ütleb, et keskmine pulss tuli ikka üle 180-ne.

Nüüd siis vaja kiirelt taastuda, üldse ei meeldi, kui kusagilt on natukenegi kange (sääred). Mõne päevaga on juba jalad päris ära taastunud, veidi kangust veel on, aga hingamissüsteem on veel rivist väljas. Kuna maksimaalne pingutus on vaimselt kurnav, siis sellest taastumiseks läheb veidi rohkem kui mõned päevad. Tegelikult on mul selleks kevadeks/varasuveks rekordite jooksmisega ühelpool. Olen oma vormi umbes 90 % ära realiseerinud ja pole mõtet edasi forsseerida, lasen kehal puhata. Järgmine nädalavahetus jooksen Pärnu Võidupüha maratonil 21,1 km. Lähen vahelduseks jooksu nautima ja ajalist eesmärki püüdma ei lähe. Järgmised võistlused, kus üritab see aasta veel 10 km ja 21,1 km isiklikke parandada on sügisel, kui suvised trennid on läinud plaanipäraselt ning keha pole liialt väsinud. Kui Tartu lähistel või Tartus on mõni lühem distants (5km või lühem), siis hea enesetunde korral võtan mõnest osa.

 

Peale jooksu

Kuna Narva Energiajooks jääb enamasti kõigile üsna kaugele kodukohast, siis minu soovitus on peale jooksu minna Spaasse puhkama. Mina läksin peale jooksu Noorus Spaasse ja nautisin igat hetke. Väga mõnus lõõgastus peale pikka pingutust ning ei pea kohe peale jooksu tagasi sõitma hakkama.

Edukaid treeninguid ja mõnusat puhkust kõigile!

Add Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *