Kuressaare Linnajooks 2018 – 10 km

Kuressaare Linnajooks 2018 – 10 km

Kuressaare Linnajooks 2018 – 10 km

Nii, järgmine võistlus tehtud. Seekord siis Kuressaare Linnajooks distantsiga 10 km. Enne võistlust olin pisut skeptiline, et kas olen suuteline jooksma aega alla 35 min, aga tundub, et midagi on ikka õigesti tehtud ja vorm liigub pigem ülesmäge.

Kalev Õisnurm, Tarmo Mändla, Timo Müür

 

Ilm oli temperatuuri mõttes ideaalne, 15 kraadi ja pisut üle. Saaremaale omaselt oli loomulikult väga tuuline ja millegipärast oli tuul kogu aeg vastu. Kuna polnud kellegi taha tuule eest peitu ka pugeda, siis pidi raskematel lõikudel tempos järele andma lihtsalt. Nagu ennustasin, siis jooksjaid, kes minule sobivalt 3.30 min/km tempos jookseksid oli täpselt üks – Kalev Õisnurm. Temale läheb minu tänu, kuna terve distantsi sai koos joostud ning tempo oli seetõttu kõrgem ja raskel hetkel ei kukkunud ära. Tuleb tunnistada, et jooks oli raske. Tavaliselt saab kuidagi 4-5 km peale omasse rütmi ja läheb natuke kergemaks see kannatamine, aga seekord hakkas kannatamine juba esimestest kilomeetritest alates pihta kuni lõpuni välja. Raja kohta midagi halba ei saa öelda. Enamus rada oli asfaldil. Üksikuid kruusalõike oli ka, aga üldiselt on rada hea kiireks jooksuks.

Kokkuvõttes:

lõpuaeg: 34.26 (uus isiklik rekord)

keskmine kiirus 3.27 min/km

keskmine pulss: 182, max pulss: 190

koht: 5

Mis ma oskan öelda, olen meeldivalt üllatunud enda lõppaja üle. Tuulevaikse ilma korral oleks suutnud ilmselt veidi kiireminigi joosta, aga jätame midagi järgmisteks võistlusteks ka. Selle aasta 10 km miinimum eesmärgiks sai pandud  35 min ja max 34 min. 35 minuti piir alistus juba, edasi läheb siis 34 minuti piiri püüdmiseks. Loodetavasti, kui kõik asjaolud on soodsad, suudan joosta juba Rapla Selveri jooksul alla 34 minuti.

Jooksust endast siis: nagu eelnevalt mainisin, raske oli. Pidev võitlus iseendaga, et tempos järele ei annaks, käis kogu jooksu vältel. Õnneks ei pidanud üksi kannatama, Õisnurmega koos tundus asi lihtsam olevat. Alguses läksid kilomeetrid 3.20 tempos ja edasi üsna stabiilse 3.25-3.30 vahemikus. Seekord võiks põhimureks lugeda hapnikupuuduse. Jalad oleksid kannatanud tunduvalt kiiremat tempot aga hingamine oli täiesti piiri peal. Mida kilomeeter edasi, seda rohkem pidin hingamise peale mõtlema ja hingamissagedust ning -sügavust kontrollima. Viimastel kilomeetritel hakkas vaikselt juba diafragma valusaks kiskuma. Sellise tempoga vähemalt praegu väga pikalt edasi ei oleks suutnud joosta. Peale jooksu aga jalad ei andnud üldse tunda. Vaja seda aeroobset võimekust ikka kuidagi tõsta.

Finišijoonel

Numbreid vaadates, toimus seekord tehnika lagunemine 4km juures. Põhjusi on mitmeid. Esiteks 4 km juurde jõudes olid kehatüve lihased juba üsna väsinud ja eelkõige kõhulihased olid need, mis mind alt vedasid. Ei suutnud enam korrektset kehaasendit hoida, selja nõgusus süvenes ja jalgade ettetoomine muutus tunduvalt raskemaks. Teiseks, 4 km juures algas pikk lohisev sirge lõik, kus tuul mõnuga vastu puhus. Järgmine võistlus siis Raplas. Vahepeal on aega tõsisemalt tegeleda ÜKE-ga ja proovida seda hingamist ikka paremini tööle saada. Mõne pikema jooksu jõuab vahepeal ilusti teha.

 

Jooksu dünaamilised parameetrid

Dünaamiliste parameetrite kokkuvõte

 

Add Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *